Päikeseniidid ehk kiud on päikese pinna kohal olevad ioniseeritud gaasi pilved, mis on pigistatud vastupidise polaarsusega magnetpiirkondade vahel. Olles jahedamad ja tihedamad kui selle all olev plasma ja nende ümbrus, paistavad nad päikesekettal nähtavate tumedate joontena. Kui päikesepinna lähedal nähakse päikesekiust hõõgniiti, ilmaruumi tumedal taustal, siis seda nimetatakse hoopis "spiikulaks".

Pilt: Päikeseniit, nagu seda nägi NASA päikese dünaamika vaatluskeskus, on surutud kahe vastassuunalise magnetilise polaarsusega piirkonna vahele.
Päikeseniidid võivad kaua kesta, enne kui need kaovad. Mõni jääb nädalateks ellu! Kui päikesekiud muutuvad ebastabiilseks, võivad nad kas tagasi päikesele langeda või kosmosesse purskuda, paisates krooniaine massi väljapoole Päikesest, see võib tulla ka Maa poole, kui päikesekiud oleks sellisel positsioonil. Nii nagu päikesepursete poolt põhjustatud koronaalmassi väljutamine, võib ka päikesekiust eraldatud krooniaine massi väljutamine põhjustada Maa peal geomagnetilist tormi. Kosmose ilmaennustajad hoiavad neid päikeseniitidel silma peal, kuna need võivad olla sama olulised kui päikesepursked!

Pilt: Suursugune päikeseniidi purse, nagu seda nägi NASA Päikese Dünaamika Vaatluskeskus.
Paljud inimesed tulevad SpaceWeatherLive veebilehele jälgima päikese aktiivsust või kui on võimalus näha virmalisi. Kuid suurema võrguliiklusega kaasnevad ka serverite suuremad võrgus hoidmise kulud. Kui teile meeldib SpaceWeatherLive ja soovite projekti toetada, saate valida reklaamivaba tellimuse või kaaluda annetamist. Teie abiga saame SpaceWeatherLive'i võrgus hoida!
| Viimane X-loide | 08/12/2025 | X1.1 |
| Viimane M-loide | 27/12/2025 | M5.1 |
| Viimane geomagnetiline torm | 22/12/2025 | Kp5 (G1) |
| Plekivabasid päevi | |
|---|---|
| Viimane päikese plekivaba päev | 08/06/2022 |
| Kuu keskmine päikeseplekkide arv | |
|---|---|
| november 2025 | 91.8 -22.8 |
| detsember 2025 | 115.5 +23.7 |
| Viimased 30 päeva | 113.8 +28 |